Säri
Fotograafias on säriaeg koos avaga (ka apertuur) oluline parameeter, mis määrab, kui palju valgust jõuab filmile või sensorile. Ava ja säriaja koostoimes sensorile jõudvat valguse hulka nimetatakse särituseks. Fotot tehes määrab säriaeg, kui kauaks jääb katik avatuks. Säriaega mõõdetakse sekundites või sekundite murdosades.
Kasutades erinevaid säriaja ja avaarvu kombinatsioone, on võimalik saavutada sama säritamine. Sama säritamise annab välja näiteks: avaarv 1/11 ja säriaeg 1/15 s ning ava 1/8 ja säriaeg 1/30 s. Säriaja poole võrra väiksemaks muutmine kahekordistab säritamise ehk valguse hulga. Avaarvu muutmine ühe stopi võrra muudab objektiivi läbiva valguse hulka kaks korda. Näiteks muutes avaarvu 1/4’lt 1/5,6 peale, muutub objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda väiksemaks.
Säriaeg võimaldab määrata, kuidas jäädvustatakse pildile liikumist. Väga lühikese säriajaga saab "külmutada" kiirelt liikuvaid objekte, näiteks spordi pildistamisel. Pikemat säriaega kasutades on võimalik liikuvat objekti häguseks muuta ja tekitada liikumisefekti ning luua kunstilist hõngu. Pikka säriaega kasutatakse ka öövõtetel, kus valgustingimused on kasinad.
Kasutades erinevaid säriaja ja avaarvu kombinatsioone, on võimalik saavutada sama säritamine. Sama säritamise annab välja näiteks: avaarv 1/11 ja säriaeg 1/15 s ning ava 1/8 ja säriaeg 1/30 s. Säriaja poole võrra väiksemaks muutmine kahekordistab säritamise ehk valguse hulga. Avaarvu muutmine ühe stopi võrra muudab objektiivi läbiva valguse hulka kaks korda. Näiteks muutes avaarvu 1/4’lt 1/5,6 peale, muutub objektiivi läbiva valguse hulk kaks korda väiksemaks.
Säriaeg võimaldab määrata, kuidas jäädvustatakse pildile liikumist. Väga lühikese säriajaga saab "külmutada" kiirelt liikuvaid objekte, näiteks spordi pildistamisel. Pikemat säriaega kasutades on võimalik liikuvat objekti häguseks muuta ja tekitada liikumisefekti ning luua kunstilist hõngu. Pikka säriaega kasutatakse ka öövõtetel, kus valgustingimused on kasinad.
Samuti saab pikka säriaega kasutada valgusmaalingute loomiseks.
Säri: 30 s.
Järgnevatelt piltidelt on näha kahe erineva säriaja valmisel tekkinud erinevus. Vasakpoolsel pildil on säriaeg 1/25 sekundit ning käte liikumine on hajustatud. Parempoolsel pildil on säriaeg 1/2000 sekundit ning käte liikumine ei ole eristatav.
Fotograafia ajaloo alguses ei olnud säriaeg standardiseeritud, kuid tavaliselt võis see olla näiteks 1/10 s, 1/25 s, 1/50 s, 1/100 s, 1/200 s ja 1/500 s.
Standardsäriajad: • 1/1000 s • 1/500 s • 1/250 s • 1/125 s • 1/60 s • 1/30 s • 1/15 s • 1/8 s • 1/4 s • 1/2 s • 1 s
Pikemad säriajad võimaldavad fotograafidel jäädvustada fotole kiireid valguse sähvatusi.
Aeglasemad säriajad võimaldavad katiku pikema avatuse tõttu tabada tegevust. Seda kasutatakse, et jäädvustada fotole objekti liikumist. Näiteks jooksva inimese jalad on udused, kuid ülejäänud inimene ja pilt on terav. Liigselt kiired säriajad võivad põhjustada liikuva objekti ebaloomuliku liikumise jäädvustamist. Näiteks jooksva hobuse kõik neli jalga on õhus ning kõik viited liikumisele puuduvad. Kui säriaeg on pikem kui pool sekundit, jääb voolav vesi fotole uduselt. Seda kasutatakse tihti maastikufotograafias.
Standardsäriajad: • 1/1000 s • 1/500 s • 1/250 s • 1/125 s • 1/60 s • 1/30 s • 1/15 s • 1/8 s • 1/4 s • 1/2 s • 1 s
Pikemad säriajad võimaldavad fotograafidel jäädvustada fotole kiireid valguse sähvatusi.
Aeglasemad säriajad võimaldavad katiku pikema avatuse tõttu tabada tegevust. Seda kasutatakse, et jäädvustada fotole objekti liikumist. Näiteks jooksva inimese jalad on udused, kuid ülejäänud inimene ja pilt on terav. Liigselt kiired säriajad võivad põhjustada liikuva objekti ebaloomuliku liikumise jäädvustamist. Näiteks jooksva hobuse kõik neli jalga on õhus ning kõik viited liikumisele puuduvad. Kui säriaeg on pikem kui pool sekundit, jääb voolav vesi fotole uduselt. Seda kasutatakse tihti maastikufotograafias.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Säriaeg