Ava
Apertuur ehk ava fotograafias on parameeter, mis vastab objektiivi sisese ava läbimõõdule ja kontrollib kui palju valgust jõuab filmini või sensorini. Objektiivide sisse on ehitatud õhukestest lamellidest konstruktsioon, mille abil saab muuta objektiivi avause läbimõõtu. Mida suurem ava, seda rohkem valgust, ava väiksemaks muutmine laseb vähem valgust läbi objektiivi.
Järgmine pilt ilmestab ava suuruse muutmist kui muuta kaameras ava sätteid.
Järgmine pilt ilmestab ava suuruse muutmist kui muuta kaameras ava sätteid.
Allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Ouvertures_standard.svg
Objektiivi avaarv määrab, kui palju valgust pääseb filmile või andurile. Erinevad säriaja ja avaarvu kombinatsioonid võimaldavad kontrollida valguse kogust, mis jõuab filmile või sensorile. Tüüpiliselt kiirem säriaeg nõuab suuremat avaarvu, et saavutada piisavalt valgust säritamiseks ning aeglasem säriaeg nõuab väiksemat ava, et vältida üle säritamist.
Avause suurus on üks tegur, mis mõjutab teravussügavust. Väiksem ava annab suurema teravussügavuse. Kui ava on liiga suur, siis fotol esinevad moonutused. Keerulisemad optilised süsteemid suudavad leevendada moonustuste esinemist ning seega on võimalik pildistada suurema avaga ja ka suurema valguse kogumise võimega.
Järgemistel illustreerivatel piltidel on toodud teravussügavuse muutumine kui fotokaamerast muuta ava väärtust. Pöörake tähelepanu kuidas ava numbri suurenedes muutub parempoolne inimene järjest teravamaks.
Avause suurus on üks tegur, mis mõjutab teravussügavust. Väiksem ava annab suurema teravussügavuse. Kui ava on liiga suur, siis fotol esinevad moonutused. Keerulisemad optilised süsteemid suudavad leevendada moonustuste esinemist ning seega on võimalik pildistada suurema avaga ja ka suurema valguse kogumise võimega.
Järgemistel illustreerivatel piltidel on toodud teravussügavuse muutumine kui fotokaamerast muuta ava väärtust. Pöörake tähelepanu kuidas ava numbri suurenedes muutub parempoolne inimene järjest teravamaks.